Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade
Kuznetsovi enda huvides lähtuvalt toodi uusi
taimi eelkõige Kaukaasiast. Engleri süsteemi järgi seati ümber taimesüstemaatika osakond.
Sel ajal oli Venemaal kõige loetavam ajakiri „Jurjevi Keiserliku Ülikooli Botaanikaaia Tööd“,
mis ilmus Tartus.
Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli- Eesti botaanik Nikolai Petrovitš Popov
1915-1917, vene botaanik Mihhail Tswett 1917-1918,P.Claussen 1918, Henrich Riikoja 1918-
1919, F. Buchholtz 1919-1923, M. koaho 1923-1924.
Saksamaalt kutsutud aedniku F. Boemeri( 1923-1930) ja direktor E. Spohri(1924-1923)
koostöös algas aia uus ülestöötamine. Botaanikaaia edenemine jätkus direktor T. Lippmaa
(1930-1943) ajal. Õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi.
Direktor Lippmaa hukkus sõja ajal (1943), kui hävisid linna pommitamise tõttu ka Tartu
Ülikooli botaanikaaia peahoone ja kasvuhooned. Päästetud kasvuhoonetaimed paigutati laiali
Ülikooli ruumidesse
annaabi.ee 
