Koagulatsioonilävi on selline elektrolüüdi kogus, mille juures hakkab märgatav koaguleerimine. Sellega on seotud kriitiline tseeta-potentsiaal, millest allpool hakkab koaguleerumine. Koagulatsiooni tekitab see ioon, mille valents on suurem ja mille laeng on vastasmärgiline laengutmääravate ioonide omale. Koagulatsiooni tekitavad palju rohkem mitmevalentsed ioonid. Samavalentsete seas aga, suure raadiusega ioonid (Cs rohkem kui Li) Koagulatsiooni koostöö Ained võivad koagulatsioonis töötada koos või mitte. Teisisõnu võib elektrolüütide segu lisamisel olla üksteist abistav, pidurdav, või neutraalne toime. Koagulatsiooni kiirus Koagulatsioon on seda kiirem, mida suurema hooga elektrolüüti lisatakse. Vastasel juhul võib toimuda elektrolüüdiga harjumine. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012
Kreatiini kinaas Südame infarkt Amülaas Kõhunäärmehaigused Happeline fosfataas Eesnäärmevähk · tööstuslikud kasutusalad · Proteaasid - Esinevad naturaalselt kõikides organismides. Katalüüsivad peptiidide ja valkude peptiidsidemete hüdrolüüsi. Seetõttu kutsutakse neid ka proteaasideks. Proteaasidel osalevad toiduvalkude lagundamises, vere koagulatsioonis, mitmete teiste ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. Kasutatakse paljudes pesupesemisvahendites, leivatööstuses. Peptidaasid võivad lõhkuda: - spetsiifilist peptiidsidet (limited proteolysis), mis sõltub valgu aminohappelisest järjestusest või - kogu peptiidi aminohapeteks · lipaasid. Lipaasid toimivad substraadi-agregaadi (rasvatilga) pinnal
annaabi.ee 
