2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli külas 40 elanikku. Siin on mitmeid arheoloogilisi mälestisi: väikeste lohkudega kultusekivi, ohvrikivi, muistne rauasulatuskoht ja kivikalmed. Joonis 1. Uugla küla asukoht Ümbruskonna üht vanimat, Uugla mõisat (saksa k Udenküll) on esmamainitud 1323. aastal - tollal asus seal Läänemaa ühe mõjukaima aadliperekonna Farensbachide (Varnsbekede) maavalduste keskus. 18. sajandi algul kuulus mõis von Knorringitele, hiljem oli ta 19. sajandi keskpaigani von Schulmannide valduses ja veelgi hiljem taas von Knorringite käes. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring. 3 Joonis 2. Uugla mõisa peahoone varemed. Mõisahoone esist piklikku ovaalset väljakut ääristasid peahoonega sümmeetriliselt paiknenud kõrvalhooned. Kaasajal on need hävinud, varemeis või tundmatuseni ümber ehitatud
Rosenthalilt ostis 1874. aastal mõisa Georg Anwelt ja Kauksi mõisa viimane omanik oli Georg Nikolai von Stiernhielm, kes omandas mõisa 1919. aastal. Mõisahooned, kaasa arvatud väheldane puidust hoone on tänaseks hävinenud. Alles on vaid tiik ja mõned pargipuud (A. Särg, 2006, lk. 35). 3.04 Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis Oonurm on esmakordselt mainitud 1501. aastal. Mõis eraldati Moorast 17. sajandi esimesel poolel. Oonurme mõis kuulus läbi aegade Knorringitele, kuid 19. sajandi alguses ostis mõisa Georg von Wege. Mõisahooned on tänaseks täielikult hävinud (A. Särg, 2006, lk. 66). 3.05 Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis Mõis rajati 17. sajandil. Kuulus Pagari mõisnikele. Viimane omanik oli krahv Reinhold Otto von Stackelberg (A. Särg, 2006, lk. 70). 3.06 Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis 19. sajandi keskel moodustati Pootsiku küla edelapoolsematest taludest Pootsiku mõis.
annaabi.ee 
