mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud elektronmikroskoobi üheks vägagi oluliseks analüüsivahendiks nii bioloogias kui ka materjalide uurimisega tegelevates füüsika harudes, kuna selle poolt pakutavate suurenduste abil on võimalik ühtviisi edukalt näha nii viiruseid kui ka materjalide peenstruktuure. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Kokkuvõte Mikroskoope kasutatakse tänapäeval väga palju. Tänu nendele on tehtud ka maailmas suuri avastusi. Mikroskoope kasutatakse bioloogias, füüsikas, politseis ja ka igasugustel muudel uurimistel. Meil on koolis mitu valgusmikroskoopi, läbi nende olen saanud ma vaadata sibulat, taime lehte ja igasugu muid esemeid. Elektronmikroskoobiga saab vaadelda veel palju pisemaid asju, aga seda meil koolis kahjuks ei ole. Esimese
Tänu sellele on võimalik sellega uurida isegi aatomite paiknemist aines, mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud elektronmikroskoobi üheks vägagi oluliseks analüüsivahendiks nii bioloogias kui ka materjalide uurimisega tegelevates füüsika harudes, kuna selle poolt pakutavate suurenduste abil on võimalik ühtviisi edukalt näha nii viiruseid kui ka materjalide peenstruktuure. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Elektronmikroskoobi pilt HIV-ist, kus on näha väikeseid piirkondi valge verelible pealispinnast.
olmevärvidega nagu tuss või tint. Aluselise reaktsiooni värvid värvivad tuuma, happelise reaktsiooniga, aga tsütoplasma. Et organism mingi kindel piirkond oleks mikroskoobis selgelt nähtav, peab preparaat olema üherakukihilise paksusega. Selle valmistamine on mõeldamatu mikrotoomi abita. Uuritav object sisendatakse parafiini või hästi töödeldavasse sünteetilisse materjali. Seejäral lõigatakse sellest mikrotoomiga õhukesed lõigud. Elektronmikroskoobi leiutasid Max Knoll ja Ernst Ruska. Elektronmikroskoobi leiutamine 1931. aastal avas uue etapi tsütoloogia arengus. Paljude made teadlaste elektronmikroskoopiliste uuringute tulemusena on viimase poolsajandi vältel avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust. Elektronmikroskoobis asendab valguskiirt elektronoog, mida juhitakse elektronmagnetitega. Seejuures saavutatakse maksimaalseks lahutusvõimeks 0,2*10(astmel-9)m. Just elektronmikroskoopias on eriti oluline üliõhukese preparaadi
annaabi.ee 
