Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Usk peab olema
isiklik asi. Jumalaga peab ka ise suutma suhelda. Ei tahtnus kirikut kaotada, aga
vahendavat rolli vähendada. Põhirõhk nihutati pühakirjale, Piiblile. Kirkuelu käis
ldn keeles, võõrdunud laiemast elanikkonnast. ML võttis ette Piibli tõlkimise saksa
keelde. Tema peamine kltrline saavutus ja panus saksa rahva vaimsesse arengusse.
1520-st 30ni tegeles sellega. VT ja UT saksa keelde. See keel sai aluseks ühtsele
saksa kirjakeelele.
Inglismaal kngs Henry VIII ei lasknud tekkida suurtel ühiskondlikel
liikumistel, vaid võttsi ohjad enda kätte (ka eitas paavstivõimu), kuulutas ennats ise
inglise kiriku peaks. Anglikaani kirik ei ole protestantlus, ehkki on vähendanud
rituaale. Saksamaal aga vallandus talurahva sõda 1524. Luther küll vallandas selle
liikumise, aga ei asunud rahvuslike rahutuste etteotsa. Selleks sai tema noor õpilane
Th. Münzer. Rahutus suruti maha ja juhid tapeti. Münzer sai reformatsiooni
märtriks