Euroopa ja Eesti õigusajalugu
maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks. Maakonna valitsejaks komissar koos Ajutise
Maanõukoguga e. maapäevaga, mis oli õigustatud valima ka Maavalitsust. Igas maakonnas
Maanõukogu ja Maakonnavalitsus, valdades vallanõukogud ja vallavalitsused. Omavalitsuste
võrgu eesotsas Ajutine Maapäev. 24.02.1918 kuulutati Eesti Eesti Maapäeva Vanemate
Nõukogu poolt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Vene keskvõimu korraldus: 1)
keiser- ülemvalitseja Eesti suhtes, kohalikuks esindajaks kndralkubernerid (Eestis 1,
Liivimaal 2). Tema abiks ja kohusetäitjaks oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras
aadlikest koosnev maanõukogude kolleegium. Peale nende tähtsamaiks organiks ?rentei?.
Politsei ja hariduse juhid määrati ajastu lõpul keskvõimu poolt. 1877 anti välja linnaseadus,
80-dail loodi politseikorraldus, vähendati adrakohtunikke. Seati ametisse õppekonna kuraator,
rahvakoolide direktor ja inspektor, TÜ toodi vene keel. 1889 a. Reformiti kohtud. Linnad:
annaabi.ee 
