kondenseeruma ja siis tekivad seal pilved. Teistmoodi tekivad pilved ka nii, et kui sooja ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Siis soe õhk kerkib jahedama õhu kühale ning hakkab seal jahenema. Ja tänu sellele võib kahe erineva õhumassi piiril tekkida katkematud pilved. Pilved võiovad tekkida ka veel nii, et kui niiske õhk tõuseb ja jahtub ehk õletab mägesid või künkaid. 4.Lume teke Lumi tekib siis kui atmosfääri temperatruur on alla 0 C , kui veeaur kndenseerub olemasolevbatele jääkristallidele. Moodustades lumekristalli. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristalliid ja ajapikkiu muutuvad nad raskemaks kuni lõpuks nad langevad maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda ja nimodi moodustavad lumehelbed. Lund võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena ja lõrtsina. 5.Deformatsioon Deformatsiooni on kahte eri liiki üks neist on elastne ja teine plastne. Elastne materjaalil on võime taastada peale deformatsiooni oma keha algne kuju
Korrosioon on peamiselt metalli pinnal kulgev protsess. Korrosioon on iseeneslik protsess. 2. Korrosiooniprotsesside klassifikatsioon Korrosioon gaasilises keskkonnas (n. kui metall puutub kõrgemal temperatuuril kokku õhuhapnikuga) Korrosioon elektrolüütides (soolade, hapete ja aluste vesilahuses); siia kuuluvad ka korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kndenseerub õhuniiskust, selles niiskusekiles lahustuvad CO2, SO2 jt. õhus leiduvad tööstusliku päritoluga gaasid). Korrosioon mitteelektrolüütides (bensiinis, petrooliumis, õlides). Biokorrosioon mikroorganismide toimel (bakterid, seened, veetaimed ). NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2) elektrokeemiliseks korrosiooniks. 3. Keemiline korrosioon Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas
annaabi.ee 
