Rästik
Esimestel kevadpevadel peale rkamist
hoiduvad isased rstikud kige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas
pikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutvedel vi soojadel kividel.
Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai
keskpaigast juuni alguseni. Rstikute pulmatants on keerukas rituaal, kus
partnerid end poolest kehast psti ajavad ja ksteise suunas oma saledat keha
vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad
emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale
augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on
vhemalt 50 cm. Rstikute eluiga vib ulatuda 1415 aastani.
Inimese lhenedes pab rstik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui
talle peale astuda vi ktte vtta. Rstik kuulub looduskaitse alla,
tingituna kultuurmaastike pealetungist vheneb rstikutele sobivate elupaikade
pindala pidevalt.