Alutaguse madalik
.
(cmsimple.e-ope)
Loomastik
Kõige levinumad loomad on rebased, hundid, jänesed , ilvesed, kitsed ja muud lodu-, soo-ja
palumetsades elavad loomad.
Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis
pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele ja Karulasse.(estonica)
(delfi)
Veestik
Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes
15 km2suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Teistest järvedest on veel
suuremad Arvila ehk Ratva, Imatu ja Puhatu. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi,
Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk
Borovnja jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on
rohkesti harujõgesid, nn struuge. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju
on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi