Linnamüür
järeltulija AS BIT.[3]
Et kinnistu ei olnud omaniku nimel, tekkis raskusi torni ja linnamüüri renoveerimisel.
"Pikk 68 kinnistu torn ja linnamüür olid eravalduses ja kuulusid teiste hoonetega ühte
kinnistusse juba enne 1940. aastat," nentis tollane Tallinna linnapea Ivi Eenmaa.
"Muidu on kogu Tallinna linnamüür linna oma." [1]
Torni lagunemisoht ja kindlustamine
1960. aastate lõpust olid tornis eksperimentaalkombinaadi Bit klubiruumid, mille
juurde alumisele korrusele ehitati ka saun. 1999. aastani arvati, et linnamüüri all on
tugev paelava. Tallinna muinsuskaitseameti tellimusel 1998. aastast linnamüüri
tehnilise ülevaatusega tegelev Heino Uuetalu inseneribüroo leidis aga, et osa Paksu
Margareeta ja Stoltingi torni alusest müürist on ehitatud liivakivile ning saunal oli
tornialusele pinnasele aastatepikkune hävitav mõju. [3]
1999. aasta novembris kirjutas Heino Uuetalu eksperthinnangus: "Torni alune liivakivi
annaabi.ee 
