Motokross ja selle areng Raplamaal
pikka aega. (Kaldmaa „Krossirajal“ lk 35-36)
Palju tööd motokrossi arendamisel tegid ära mitmed ALMAVÜ tehnika- ja
spordiklubid. Raplamaal Järvakandis kasvas teine põlvkond andekaid sportlasi nagu
S.Kallaspoolik, Elmet Varblane, U. Ja A. Umalas, J.Mürk, A. Mikkus, M.Rukkis,
E.Roos ja paljud teised. Sealses kohalikus keskkoolis avati mootorispordikallakuga
klass. Enam kui kümne aasta vältel oli Järvakandi klubi motokrossis Eesti parim
klubi, võites klubidevahelise rändkarika kümnel korral. Veelgi tugevam oli Järvakandi
klubi maine hipodroomisõidus, kus tulid ka mitmed sportlased Nõukogude Liidu
meistriks. (Kaldmaa „Krossirajal“ lk 36)
Eesti motokrossis alustati ühe väga suure ümber korraldamisega, kui spordiühing
„Tööjõureservid“ otsustas lõpetada tegevuse. „Tööjõureservid“ spordiklubi koosnes
peamiselt kutsekoolides õppivatest noortest tehnikahuvilistest, kellel oli see