Marie Under
sisehääli ema surma järgses kaotusevalus. Võlatunne, andmata jäänud armastuse põletav
kahjatsuslik puudutus, lapse igavesti hilinev äratundmine ema armu suurusest lähendab neid
värsse G. Suitsu ,,Kerkokellale", saavutamata ometi viimase monumentaalsust.
20. septembril 1944. aastal lahkus Marie Under koos perekonnaga Eestist. Pärast
lühiajalist peatumist Sigtuna ja Grännas asus ta elama Stokholmi lähistel Hägersteni
linnajakku, Klubbackeni kaljukupule. Viimased neli aastat veetis luuletaja Varbergi
pikaravihaiglas liigesereuma tõttu pooleldi liikumisvõimetuna.
Marie Underi viimased 36 aastat möödusid võõrsil. Selle aja kestel ilmus temalt kaks
värsikogu uute luuletustega ,,Sädemed tuhas" 1954 ja ,,Ääremail" 1963. Lisaks kaks
valikkogu ja ,,Kogutud luuletused" 1958. Mahukas luuleraamatus jätkab Marie Under seda
filosoofilist laadi, mis alguses sai juba kogust ,,Kivi südamelt" ja on järjest tihenenud