GEOLOOGILINE EHITUS
Valga nõgu. Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Vaike-Emajõe orund.
Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb Hargla nõgu. Viimasest lähtub kirde suunas Haanja ja
Otepää kõrgustikke eraldav Võru orund.
Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub
tavaliselt järv või soo. Orundid on aga piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende
põhjas voolasid klU1agi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed
vooluveekogud. Seega on orundid väga laiad orud, mille mõlemat veeru me looduses harilikult
korraga ei näe.
Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse sümboliks on Balti klint, mida
Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on üks suuremaid kulutusastanguid kogu
tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas
annaabi.ee 
