Adavere piirkond) ning suuremate punktreostusallikate (farmid, sõnnikuhoidlad, sõnnikulaamad põldudel, silohoidlad) ümbruses. 5 37 % Eesti elanike veevärgist saadav joogivesi ei vasta Euroopa Nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330/32, 5.12.98) nõuetele. Joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on enamasti seotud loodusliku ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega. Lisaks on osades piirkondades Lääne- Eestis ja saartel probleemiks liigne fluori sisaldus joogivees. 1.2 Põhjavee probleemid · põhjavee seisund on halb Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas õlisaaduste ja lämmastikuühenditega reostumise tõttu; · korraldamata on allikate kaitse; · sanitaarkaitsealade liiga väikese ulatuse tõttu ei ole tagatud osade põhjaveehaarete vee kvaliteedi pikaajaline säilimine;
vältima punktkoormust (näit. vahelae tala) silde keskele, vaid leida lahendus, kus koormus rakenduks võimalikult silluse otsa juures. Sillused peab alati paigaldama tahk kirjaga UP ülespoole, teised asendid ei ole lubatud. Sillused tuleb ehitamise käigus krohvida, et tagada tule- püsivus (R30) ja armatuuri korrosioonikaitse. Keramsiitbetoonist sillust ei soovitata kasutada veetihedate konstruktsioonide rajamisel ja väga kõrge kloriidisisaldusega keskkonnas. 47 Kergbetoon talasillused Sillustena võib kasutada ka tsementkivi või kergebetoonist sillusplokke, mis armeeritakse ja betoneeritakse kohapeal. Silluseplokkide kasutamine võimaldab vä vältida saalungite tegemist ja jätab müü müüritisele ritisele ühtse ilme. Selliste silluste armeerimisel tuleb arvestada üldisi
annaabi.ee 
