Kuld
Vanimad kuldesemed pärinevad viiendast aastatuhandest .
Vanas Egiptuses kasutati seda metalli ehete, müntide jms valmistamiseks. Kuna
kuld on kallis väärismetall, siis seda said lubada endale ainult rikkad valitsejad
ehk vaaraod. Peale nende surma balasameeriti neid, nende näole asetati kullast
maske ja ka sarkofaagid kaunistati kullast nikerdustega.
Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega
(nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on
Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum. Kuld on kollane, ilus, väga pehme ja
plastne raskemetall, mis juhib hästi soojust ja elektrit.
Looduses leidub kuld põhiliselt ehedal kujul. Seda kaevandatakse maapõuest.
Kuna kuld asub sügaval maa sees, siis selle kaevandamiseks on loodud
madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste
kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist
annaabi.ee 
