Saadaval on tagavara nõud erinevat liiki toitudele (näiteks liha või taigna jaoks). Väga kasulikud on tagavara anumad üheaegselt mitme toidu valmistamisel. Samuti on väga mugav, kui nõu on valmistatud löögi- ja temperatuurikindlast klaasist kuna siis on võimalik teda jätta kõrge kuumuse kätte ning jätkata hiljem (näiteks kastmete) valmistamist. Köögikombainiga on kaasas 7 tarvikut, mis täidavad 28 erinevat funktsiooni. Need on: roostevabast terasest tera hakkimiseks, kloppimiseks, kreemistamiseks, purustamiseks, likamiseks, kokkusegamiseks, tampimiseks, tükeldamiseks, segamiseks; stkumisotsak (jämedaks) stkumiseks; viilutaja köögi- ja puuviljast keskmiste likude tegemiseks; puuvilja ning juustu riiv; emulgeeriv ketas vispeldamiseks, kloppimiseks ja emulgeerimiseks; riiv kartulite riivimiseks; aga ka kannmikser peenestamiseks, purustamiseks, vahustamiseks, jahvatamiseks, (jämedaks) püreestamiseks, ühtlustaimiseks, vedeldamiseks, jahvatamiseks,
aluste või hapete sisaldust. Bensiiniga võrreldes on diislikütuste vaigusus ja üldine väävlisisaldus märksa suuremad. Isesüttivus ja tsetaaniarv Diiselmootori tööpõhimõte rajaneb sellel, et pihustatud kütus peab süttima kokkupuutest kuuma õhuga. Kui kütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, tekib nn. süttimisviivitus. Selle aja jooksul koguneb põlemiskambrisse suur kütuse kogus, mis korraga süttides põhjustab järsu rõhu tõusu. Seda nähtust nimetatakse mootori kloppimiseks ehk jäigaks töötamiseks. See põhjustab mootori väntmehhanismi detailide kiire kulumise. Isesüttimistemperatuur sõltub õhurõhust ja kütuse koostisest. Rõhu tõustes isesüttimistemperatuur langeb. Madalaim isesüttimistemperatuur on alkaanidel, kõrgeim - areenidel. Sellepärast on areenide sisaldus diislikütuses ebasoovitav. Süttimisviivituse pikkuse ja isesüttimistemperatuuri iseloomustamiseks kasutatakse tsetaaniarvu.
aluste või hapete sisaldust. Bensiiniga võrreldes on diislikütuste vaigusus ja üldine väävlisisaldus märksa suuremad. Isesüttivus ja tsetaaniarv Diiselmootori tööpõhimõte rajaneb sellel, et pihustatud kütus peab süttima kokkupuutest kuuma õhuga. Kui kütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, tekib nn. süttimisviivitus. Selle aja jooksul koguneb põlemiskambrisse suur kütuse kogus, mis korraga süttides põhjustab järsu rõhu tõusu. Seda nähtust nimetatakse mootori kloppimiseks ehk jäigaks töötamiseks. See põhjustab mootori väntmehhanismi detailide kiire kulumise. Isesüttimistemperatuur sõltub õhurõhust ja kütuse koostisest. Rõhu tõustes isesüttimistemperatuur langeb. Madalaim isesüttimistemperatuur on alkaanidel, kõrgeim - areenidel. Sellepärast on areenide sisaldus diislikütuses ebasoovitav. Süttimisviivituse pikkuse ja isesüttimistemperatuuri iseloomustamiseks kasutatakse tsetaaniarvu.
annaabi.ee 
