Keskaeg - kirik
kõrval veel see, et kloostrisse tulek pidi sündima läbi isikliku otsuse, mitte läbi
vanemate soovi ja otsuse alusel. Aktiivne misjon ja tsitserlus oli lahutamatu paar.
Haridus: nägid kloostri koolides vagaduskooli. Hiljem asutati ka kolleegiume, kus õpetati
skolastikat, mille vastu varasemad õpetlased olid olnud. Tsitserlastel polnud ette
näidata nii silmapaistvaid õpetajaid kui kerjusordudel (dominiiklastel, frantsisklastel).
Majandus: Kloostritd olid rajatud kõrvalistesse maanurkadesse, mis nõudis
isemajandamist. Selleks oli õigus kloostritel maavaldusteks (maa, voolavad veekogud
jne). Sõltumatuse sälitamiseks arendas ordu kõrgkeskajal progressiivset
majandusstrateegiat: esialgu töötasid koorimungad oma kätega, peagi aga jäi nii
kehaline kui ka organiseerimistöö ilmikvendade ülesandeks st. siiski oma ordu
liikmete ülesandeks. (benediktlased seevastu ei rakendanud oma munki, vaid võtd tööle
annaabi.ee 
