Kloostrimõis Kolgas
Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi
ümber, moodustades sellega klausuuri. Vt Padise kloostri plaan järgmisel lehel. Kloostriruumides
kasutati palju uusi tehnilisi lahendusi: nt kütet, veevärki ja kanalisatsiooni.
Eesti oli mungaordude jaoks kauge paganlik ääremaa, tsistertslased jõudsid siia siis, kui nende ordu
hiilgeajad (1130 kuni 1200ndate algus) hakkasid mööda saama. Samuti olid Eestis looduslikud olud
palju raskemad kui Lääne-Euroopas ja seetõttu lubati kõikidele kloostriordudele nii mõnelgi korral
3
ehitusnõuete rikkumist. Tähtsamaks said maastiku poolt dikteeritud nõudmised kui näiteks alati
kindel ilmakaarte järgimine. /Tamm, lk 19 ja 68/
Oli teatav erinevus Lääne-Euroopa ja Skandinaavia tsistertslaste vahel. Skandinaavia tsistertslaste
majandusmõisad olid suure iseseisvusega, võimsad mõisad, kus ilmikvendadel oli kõrge staatus ja
tööd tegid peamiselt talupojad
annaabi.ee 
