Narva kastelllinnus
Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil
taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse
asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika
Hermanni torni eellane.
14. sajandi vältel laiendati linnust. Esimesena rajati kastelli põhjaküljele
väike eeshoov, aastail 1341-1342 aga suur läänepoolne eeshoov.
Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümberehitused
selleaegsest põhiplaanist.
Ordu liikmete sõjalis-kloostriline eluviis nõudis peahoone ümberehitamist
konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset
võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva
siseõuega. Läänetiivas asusid konvendihoone tähtsamad ruumid -
dormitoorium (magamistuba) ja refektoorium (söögisaal). Põhjatiivas
asusid foogti elamisruumid ja köök. Teisel korrusel asus kabel. Ida- ja
lõunatiiba kasutati peamiselt ladudena.
Enne Teist maailmasõda asus linnuses garnison
annaabi.ee 
