Mees, kes teadis ussisõnu
tagasi. Tüdruk oli tänulik ja andis Leemetile vastu põse musi. Leemetile hakkas see
tüdruk meeldima. Mindi külla, Magdaleena isa Johannese juurde, kes rääkis
Leemetile palju Jumalast, kuid Leemet teda ei uskunud, talle ei meeldinud seda
kuulata. Leemet läks koos Magdaleenaga kloostri juurde laule kuulama. Tee peal
üritas Leemet Magdaleenale kasvõi natuke ussisõnu õpetada, kuid see oli võimatu,
kuna Magdaleena keel ei paindunud. Kloostrilaul ei meeldinud Leemetile sugugi,
see oli talle pigem nagu hällilaul. Leemetile meeldis istuda Magdaleena juures. Äkki
tulid kloostri tagant kolm külapoissi, nende seal ka Pärtel (Peetrus). Nad rääkisid ja
natuke naersid Leemet välja, et too on metsas ja ei tunne midagi. Isegi Pärtel oli
nüüd selline halb. Nad vaidlesid, toetudes kloostri seinale. Magdaleena läks teisele
poole, et poiste juttu mitte kuulata, vaid laulu. Mindi koju Johannese juurde, kus ta