Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. La...
vallum>vanaingl. weall > wall retract; mille [passuum]>vanaingl. mil>mile subtrahere> subtray ja subtract, pondus> pund contraho> caseus> cese > cheese contrahe ja contract. butyrum>butere>butter etc. Inglise keel VI laenukiht: humanismiperiood alates 15. saj IIpool. Oma uusladina II laenukiht 450-650 ladinakeelsest kirjandus (Th. Morus, kloostrikultuurist: Francis Bacon, William Harvey, Isaac castrum>ceastre > castle (Chester, Newton jt.) Manchester), * Rohkem kui 10 000 uut ladina- ja portus>port (Portland, Portsmouth). kreekakeelset sõna * Tervete sõnaperekondade III laenukiht ristiusustamine 7.-11. laenamine: aptus sajand: (lad)> apt (1398), aptness (1538),
annaabi.ee 
