Padise mõis
Klooster
kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje
hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja
idatiiba olid plaanitud munkade elu- ja majandusruumid. Sissepääs sisehoovi paigutati
läänetiiva keskossa. Enne nimetatud hoonekompleksi valmimist elasid mungad arvatavasti
ajutistes puithoonetes. 1343. aastaks jõuti ülalmainitud kloostriklausuurist valmis ehitada
tõenäoliseliselt esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis puhkes
Harjumaal suur talurahvaülestõus, mis on tuntuks saanud Jüriöö ülestõusu nime all.
Ülestõusnud piirasid suure väega Padise kloostrit; selle alistumisel põletati klooster maani
maha ning seal asunud 28 munka tapeti.
Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi
juures jätkusid. Klausuur ehitati üles kolmekorruselisena