Eesti ajalugu
kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus)
Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia
peapiiskop Johannes Blankenfeld
Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas
linnas suured korratused pildirüüsted
14. septembril 1524.aastal tungis 400 500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev
rahvahulk dominiiklaste kloostrikirikuisse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid,
reliikviaid jms
1525. aasta jaanuaris läks Tartus mitmesajaliikmeline inimhulk populaarse jutlustaja Melchoir
Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonnaga lausa lahingusse,
piiskopilinnus jäi esialgu küll puutumata, aga toomkirik ja toomhärrade majad ja all-linna
kirikud rüüstati põhjalikult. Raad sundis Hoffmanni linnast lahkuma