Kloostrimõis Kolgas
Füüsiline töö oli aga nõutav ka munkadele,
mistõttu tsistertslasi kutsuti ka põllumunkadeks.
Kloostrites elas nii vaimulikke kui ka ilmikvendi,
kuid neile olid eraldi ruumid ning munkade
jumalateenistused ja ilmikvendade palvused
toimusid eraldi.
Reeglina olid ilmikvendade ruumid
kloostrihoonete kompleksi (klausuuri) läänetiivas.
/Tamm, lk 39/
Tsistertslastel olid ka nunnakloostrid. Tsistertslaste vaimulikud vennad
Tsistertslaste sisekord nõudis kloostrikeskuste rajamist kaugetesse mahajäetud paikadesse, eemale
linnadest ja suurtest teedest. Kuna nad liha ei söönud, siis pidid nad elama vee (jõgede, allikate)
läheduses, et tegeleda kalakasvatusega.
Nende ehitised pidid olema tagasihoidlikud, ilma kaunistusteta, kuid kvaliteetsed. Ka asukoht valiti
tagasihoidlikult madalasse kohta vee lähedusse. Kuusalu kirikust kirjutades on V.Raam juhtinud
annaabi.ee 
