Keskaeg - erinevad perioodid
Linnaelu oli kirev kõikvõimalike pidustuste poolest. Kiriklikku algpära tähtpäevi võidi tähistada
üsna ilmalikul moel. Omaette zanr kujunes linlaste eluolu kajastavast kirjandusest.
Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega
feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks.
Kõrgkeskajal tekkis uusi kristlikke ordusid, neist levinumad olid tsistertslased, frantsisklased
ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja
dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma
õpetusele ohtu uutes kristlikes usuvooludes. Sellised liikumised mõisteti ketserlusena hukka
ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus.
Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid
linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid
annaabi.ee 
