Kunsti ajaloo reisiplaan
sajandi esimesel
kolmanikul taastati linnakoguduse tarbeks endise frantsisklaste kloostrikiriku varemed ning
kirik pühitseti Ristija Johannesele.
Viljandi klooster rajati vahemikus 1466 -1472. Nähtavasti said frantsisklased enda käsutusse
mingi kiriku või kabeli, mille kooriosa vundamendi säilmed on näha praeguse altariruumi all.
Järgnevalt on ehitatud uus, silmatorkavalt pikk kooriruum, mida kasutati kloostrikabelina.
Avar pikihoone oli aga ilmikutele avatud jutlusruumiks. Ordureeglite kohaselt oli kirik
võlvimata, ent samu reegleid rikkudes ehitati siiski läänetorn. Kloostri muud ruumid paiknesid
kirikust põhja pool. Ainsana viitab neile ristikäigust jäänud horisontaalne aste kiriku
põhjaküljel. Klooster suleti 1560.a. ning samal aastal see ka purustati. Rootsi ajal korrastatud
kirik kannatas taas Põhjasõjas. 18. sajandi II poolel sai kirik kõrge, vahegaleriiga barokse
annaabi.ee 
