Keskaeg
Teiseks võib
ürik olla koostatud võltsitud ürikute põhjal. Ürikud valmistati väljaandja kantseleis (paavst,
keiser, piiskop). Et oleks juriidiliselt korrektne tuli panna kirja nt kõik, mis oli maatükil. Suur
osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud näiteks
kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad
(kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise
dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused.
Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu.
Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus.
3
Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud.
Ilukirjandus. Kataloogid (loendid)