Haridus ja teadus keskajal
Haridus ja teadus keskajal
Kloostikoolid varakeskajal
Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide
eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus
oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim
Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid,
tuntuim Platon.
Linnakoolide teke
Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati
katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas
järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka
õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha
tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad
alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, ...