jm.Vesinikkloriidhape regeerib peaaegu kõikide metallidega,peale nende,mis asuvad pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta ei regeeri. Vesinikkloriidi saadakse: 1.Vesiniku põletamisel klooris H + Cl = 2HCl 2.Vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhappe vahelisel reaktsioonil kõrgel temperatuuril (700 °C) 2NaCl + H SO = Na SO + 2HCl 3.Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriidhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2=2HCl Soolhape on hapnikuta hape ja üheprootoline,mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl.Soolhape on veest tihedam.Soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriidhape on kõikide metallkloriidide lähtehape.Soolhape eraldub lahusest kergesti.Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on väga terava lõhnaga,värvusetu,õhus suitsev,sööbivate omadustega vedelik. NaCl + AgNO = AgCl + NaNO Cl + Ag = AgCl
metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm. Ka inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape. Vesinikkloriidhappe(HCl) ehk soolhappe saamine: · Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl · Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl · Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Tähtsamate klooriühendite kasutusalad: · NaCl naatriumkloriid maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend, lähteaine Na, NaOH, Cl , Na CO tootmiseks; · KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; · ZnCl2 - tsinkkloriid puidu immutusvahend mädanemise vastu, metallide jootevedeliku koostiosa; · FeCl3 - raud(III)kloriid reaktiivide valmistamiseks; ·
20 % vesinikkloriidi. Suurema kontsentratsiooniga soolhappest lendub kergesti vesinikkloriidi, mis 6 õhuniiskusega kokku puutudes võib moodustada suitsu, sellest nimi suitsev soolhape. Soolhape lendub lahusest kergesti. Soolhappe saamine: Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Seos elusorganismiga Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ning tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloor mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus.
annaabi.ee 
