3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE 3.1. Kastmine ja piserdamine Enamik sõnajalgu nõuab suvel rikkalikku ja talvel mõõdukat kuni vähest kastmist, kuid kastmistihedus oleneb eelkõige ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest. Mullapalli ei tohi lasta kunagi läbi kuivada, kuid ka ülekastmine on ohtlik, sest siis ei saa juured piisavalt õhku ja võivad mädanema minna, mistõttu taim hukkub. Kastmiseks sobib toasoe, pehme ja puhas jõe- või järvevesi. Otse kraanist võetud vett ei ole kloorisisalduse tõttu soovitatav kasutada, sellel tuleks enne lasta ööpäev seista või pehmendada näiteks oblikhappega (1 g hapet 5 liitri vee kohta). Kuna paljude toasõnajalgade lehed on õrnad, siis pole soovitatav neid piserdada. Tugevamate lehtedega taimi (n kõrge nefroleep) võib piserdada, kui vesi lehtedel umbes tunni jooksul kuivab. (Rünk, 1999 ja toataimed.eu ... 19.01.2020).) 3.2. Väetamine
Väävli väikese hulga isoleer- ja kattematerjale. (1...3%) puhul saadakse elastne kummi, suure Polüvinüülkloriid (PVC) on lineaarse struktuu- väävlisisalduse (30...35%) puhul kõvakummi ehk riga termoplastne polümeer, mida saadakse kloro- eboniit. Peale väävli võidakse kummile lisada veel eteeni polümeerides. Polüvinüülkloriid on heade mitmesuguseid täite- (kriit, talk) ja värvaineid. elektriliste omadustega ja suure kloorisisalduse tõttu Tänapäeval kasutatakse loodusliku kautsuki asemel peaaegu ei põle. Kasutatakse juhtmete isolatsioo- üha rohkem eri koostisega sünteetilisi kautsukke ja niks, kaablikestadeks, kilena kleeplindi, plastikaadi nendest valmistatud tooted. Sõltuvalt koostisest on jms. valmistamiseks. võimalik saada eriomadustega kumme: õlikindlaid, Orgaaniline klaas (pleksiklaas, polümetüül- ilmastikukindlaid, kuumakindlaid jne