Ravimite fotosensibiliseeriv toime
allergeeniks. Tegemist on antigeen- antikeha reaktsiooni või rakuvahendatud
ülitundlikkusreaktsiooniga. Fotoallergiline reaktsioon võib tekkida 1- 14 päeva pärast
päikesega kokkupuudet. Seda iseloomustab papulovesikulaarne lööve, sügelus,
eksematoosne dermatiit.
Paljud fotosensibiliseerivad ravimid sisaldavad klooriühendeid, nt hüdroklorotiasiid,
furosemiid, diklofenak. Nimetatud ravimite ja UV- kiirguse koosmõjul toimub
fotodeklorinatsioon koos vabade klooriradikaalide tekkega, millel on oluline roll
fotosensibilatsiooni tekkes.
MSPVA- dest on kõige fotoaktiivsemad 2- arüülpropioonhappe derivaadid, näiteks
ibuprofeen ja ketoprofeen. Nimetatud ravimite ja UV- kiirguse koosmõjul käivitub
fotodekarboksülatsiooni protsess ning tekivad vabad hapniku radikaalid, mis oksüdeerivad
raku komponente. Infektsioonivastastest ravimitest enim põhjustavad vabade hapniku
radikaalide tekke tulemusena fotosensibilatsiooni fluorokinoloonid (nt tsiprofloksatsiin).