Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
(vaata
reaktsioone 10, 11, 12) Algselt oli nende reaktsioonide näol tegu looduslikee protsessidega, mis
reguleerisid osooni hulka. Nüüd aga on inimene kõik sassi löönud. Lämmastikühendite roll ei ole
siiski üheselt mõisteteav, sest nad seovad kloori mittereageerivatesse vormidesse , leevendades
niimoodi klooriühendite mõju. On selgunud, et kõrgtingimustes võib ClO reageerida NO2 -ga ,
moodustades kloorinitraadi, mis on osoonile ohutu. Lämmastikühendid osalevad keskatmosfääris
väga paljudes reaktsioonides. Osoonikihi seisukohalt on seega oluline kui palju leidub
keskatmosfääris vabu reaktsioonivõimelisi lämmastikdioksiidi molekule. M.Chanini (1993)
andmeil on lämmastikoksiididele väga palju nn reservuaare, st , et ta moodustab atmosfääris uusi
ühendeid, mis ei ole osoonikihile ohtlikud. Väga tähtis NOx reservuaar on lämmastikhape.
NO2 + OH + M -> HNO3 + Mx (13)
Equation 13