(gaasilise) kloorina. Kloorlubja segamisel veega : 2CaCl2O + 2H2O = Ca(OH)2 + 2HOCl + CaCl2 Tekkinud kloorishape HOCl on ebastabiilne ja laguneb soolhappeks ja hapnikuks: HOCl= HCl + O Vaba hapniku aatom hapendab bakteri raku protoplasmas olevaid aineid, mille tulemusena mikroobid hävivad. Samasugust toimet avaldab ka vahetult kloor. Cl2 + H2O HCl + HOCl Kloori mõju tagamiseks vajalik kontakti aeg ( 15-30 min) ja jääkkloori sisaldus väh. 0,2 mg/l. Kloorimist kasutatakse ka kanalisats. puhastamiseks, klooritakse ka aktiivmuda settimise parandamiseks, paremaks rasva eemaldamiseks. Oht tekitada kahju veekogudele. Osoonimine- segatakse (barboteeritakse) reovett osooniga (O3),Osooni doos tuleb määrata katseliselt. Sobiv kasutamiseks tööstusvete korral. Kloorimisest 20-50 % kallim. Kiiritamine -Kiiritatakse kas UV-kiirtega või - kiirtega. Esimesel juhul paigutatakse
(tuntud on ca 30 Tl-mineraali, harulduse tõttu ei kasutata neid tööstuses) Peam. tööstusl. allikad: sulfiidsed mineraalid galeniit PbS, sfaleriit (Zn,Fe)S (kuni 0,1% Tl) püriit FeS2 (kuni 0,5% Tl) jmt. Mineraale kasutatakse muuks otstarbeks (Tl on kõrvalprodukt) Sageli kontsentreeritakse Tl mitmesugustest põletusproduktidest, suitsugaasist, tehnoloogilistest põlemis- (särdamis-) tolmudest. Kontsentreerimiseks kasutatakse sageli kloorimist või sulfaatimist koos järgneva ekstraktsiooniga, lõpuks sadestatakse lahustest (I) kloriidina, kromaadina, oksiidina jmt. ühenditena. Metalliline Tl saadakse väljatõrjumisel lahustest Zn-ga või sulfaatsete lahuste elektrolüüsil. Puhastamiseks mitmesugused elektrolüütilised meetodid, tsoonsulatus jm. 3.6.1.2. Füüsikal. ja keemil. omadused Sinaka läikega hallikasvalge metall, väga pehme (noaga lõigatav) Ühendites oksüd.-aste peam. I ja III