Toode ei ole ette nähtud ravimi või toidulisandina kasutamiseks ja on valesti kasutades ohtlik. Suuremates kogustes manustamisel põhjustada see seedetrakti, silmade ja hingamisteede ärritusi, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ning vereloome kahjustusi ja neerupuudulikkust. (Lakson, 2015) MMS-i nimetatakse ka „klooriga pleegitatud teaduseks“. Ilmsiks on tulnud n-ö kloorijoojate liikumine, mille õudus seisneb selles, et vanemad sunnivad ka lapsi kloordioksiidi sisaldavaid lahuseid jooma. Kloordioksiidi kasutatakse veepuhastuses ja seda leidub isegi suuloputus vahendites, kuid väga väikestes kogustes. Veebisaitidel, kus õhutatakse inimesi kloordioksiidi lahust jooma, soovitatakse ühendit tarbida organismi kahjustavates ülimürgistes kogustes. Tapvaks koguseks inimesele on ca 20 grammi kloordioksiidi. Soolapuhujad ehk nn mitte teadjad soovitavad n-ö tavarežiimil ära tarbida 10 grammi. Lastele, kelle kehakaal on väiksem, on
H2O + CO2 (põlemisprotsessist) = H2CO3 Edasi võib tselluloosi pleegitada kas Ca(OCl) 2-ga voi rasvhappeid ning nende estreid, võivad tekkida Na2S + H2CO3 = Na2CO3 + H2S NaOCl-ga (H-bleaching). ummistused). Lisatakse savi või teisi adsorbente, mille 2NaSCH3 + H2CO3 = Na2CO3 + CH3SH Parim lahendus on kasutada kloordioksiidi ClO 2-te, mis peal vaigud adsorbeeruvad (metüülmerkaptaan) ei tekita eriti palju toksilist kloororgaanikat ning Oksüdeerides Na 2S naatriumtiosulfaadiks ning lagundab ka tselluloosi ennast vähem. Tuntakse ka · biotsiidid (peavad vältima bakterite vohamist soojas
karbonaatidena (plii puhul) ning sulfiididena ja kaasasadestamist (näiteks arseeni puhul kaasasadestamine alumiiniumi võib raua flokkidega neutraalse pH juures). Enne töötlust tuleb eemaldada ammoonium ning tsüaniid (galvaanikast), mis moodustavad metallidega kompleksi ning takistavad sadestamist. Tsüaniidi sisaldavate reovete töötlemiseks kasutatakse tavaliselt leeliselist kloorimist, või osoonimist, kloordioksiidi, ioonvahetust jpm. Tekstiilitööstuse reoveed on väga erineva koostisega, sõltub toorainest ning kasutavatest protsessidest. Sisaldavad tihti ka värvaineid. Puuvilla viimistlusprotsessist pärinevate vete töötlemiseks kasutatakse koagulatsiooni ning biopuhastusprotsessi. Koagulandina sobivad alumiinium- ning raua(II)sulfaadid, raua(III)sulfaat, raua(III)kloriid ning kaltsiumkloriid. Biopuhastusprotsessidest elistatakse tavaliselt nõrgbiofiltreid,
· Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. · Kloraatioon ClO3 - tekib kloori reaktsioonil kuuma kontsentreeritud leelise lahusega: 3Cl2(g) + 6OH- (aq) ClO3 -(aq) + 5Cl-(aq) + 3H2O(l) · Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad. Kaaliumkloraati kasutatakse ilutulestikus ja tuletikkude (nn tikuväävel koosneb kaaliumkloraadist, antimonsulfiidist, väävlist ja klaasipurust) valmistamisel. · Naatriumkloraadi põhiline kasutusala on kloordioksiidi ClO2 tootmine. · ClO2 on paramagnetiline kollane gaas, mida kasutatakse paberimassi pleegitamiseks. · Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide vesilahustest elektrokeemilisel oksüdeerimisel: ClO3 -(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e- · Perkloorhapet HClO4 saadakse kontsentreeritud soolhappe toimel perkloraatidesse. · Perkloorhape on värvusetu vedelik, mis on väga tugev oksüdeerija ja hape. 58
annaabi.ee 
