sünnist teatati avalikkusele alles ligi aasta hiljem. Maailma esimene kloonitud imetaja, lammas Dolly, suri 2003. aastal kopsuhaigusse. Ta põdes süvenevat kopsuhaigust, mis loomaarstide kinnitusel oli ravimatu. Veterinaaride soovitusel otsustas Dollyga tegelev teadlasterühm looma mürgisüstiga tappa. Kloonimisega kaasnevad raskused · Täiskasvanud loomorganismis puuduvad totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). · Kloonloomadel on tihti arenguhäireid, südamedefekte ja nende immuunsüsteem ei tööta korralikult . Kokkuvõte · Geenitehnoloogias kloonimise kasutuselevõtt maailmas on lahendanud suuri probleeme põllumajanduses, ent samas on püstitanud palju poleemikat loomorganismide kloonimises. Kloonitd taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga
Paljudel loomadel, keda on kloonitud, esineb tänaseks mitmeid arenguprobleeme, mis tõestab veel kord, et tehnoloogia pole ka loomkloonimise tarbeks veel piisavalt kõrgel tasemel. "Kloonitud loodetel esineb tõsiseid geneetilisi- ja arenguprobleeme," ütles doktor Ryuzo Yanagimachi, kes 1998. aastal kloonis esimese teadlasena hiire ja uuris Hawaii ülikoolis oma töö tagajärgi. New York Timesi andmete põhjal, mis on kogutud paljude teadlaste väidete põhjal, esineb kloonloomadel väga tihti arengudefekte,südamehäireid ning nende immuunsussüsteem ei tööta korralikult. Kõigist teaduslikest loomade kloonimistest on õnnestunud vaid 3%, mis on piisavalt väike tõestamaks kloonimise algset arengut. Kuidas saaks siis mõelda veel kloonimise viimist inimeste tasandile? Arvan, et kloonimine peaks säilima seal staadiumis, kus ta praegu on. Inimesed said elada enne ilma loomi ja teineteist kloonimata, ning saavad ka edaspidi. Tuleks leppida reaalsusega
annaabi.ee 
