info olemas. Tähtsus: saadakse geneetiliselt identseid loomi tuumadoonoriga. Miks kloonida? 1) Transgeensete organismide (geneetiliselt muundatud organism) saamiseks 2) Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele 3) Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks 5. INIMESTE KLOONIMINE I Reproduktiivsel kloonimisel tervikorganism (indiviidi vegetatiivne paljundamine, kloonisendid geneetiliselt identsed!) II Terapeutilisel kloonimine algab viljastamisega, tekib moorula ehk kobarloode, millest eraldatakse tüvirakud. Tüvirakud on kõikvõimelised rakud st. et sobival söötmel arenevad neist soovitud koed. NT: on võimalik tüvirakke koguda nabanöörist ja saata erinevatesse riikidesse orienteeruvalt 30 aastaks vedelasse lämmastikku hoiule. 6. TRANSGEENSED ORGANISMID 1
kõrvaldatud. Ehk tuumkloonimine. Thomas morgan esitas hüpoteesi, et eri kudede rakkude suurest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp; neis töötavad erinevad geenikomplektid. Eesmärgid: arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine, väärtusliku genotüübiga põllumajandusloomade paljundamine, väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine. Kuigi kloonisendid on genotüübilt identsed, ei ole nad seda fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesugused keskkonnatingimused. Mõnede geneetiliste tunnuste detailid on määratud juhuslikest teguritest. Reproduktiivne kloonimine ehk indiviidide vegetatiivne paljundamine. Terapeutiline kloonimise idee tekkis siis, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapias. · Tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva ja seejärel lõhutakse-
· vegetatiivse sügoodi areng · varajane embrüo siirdatakse kolmandale lambale e. surrogaadile embrüo areneb ja sünnib kloonlammas, kes on geneetiliselt identne tuumadoonoriga. Kloonimise eesmärgid: · arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine · väärtusliku genotüübiga põllumajandusloomade paljundamine · väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine Kuigi kloonisendid on identsed genotüübilt, ei pruugi nad seda olla fenotüübilt, sest osa tunnuseid võivad muutuda mitmete keskkonnatingimuste mõjul. Reproduktiivne kloonimine-indiviidide vegetatiivne paljundamine järglaste saamiseks. Paljundamine tuumkloonimisega. Terapeutiline kloonimine-rakutuum siirdatakse tuumata munarakku, embrüo areneb kuni blastotsüsti staadiumini, tüvirakud eemaldatakse ja kasvatatakse kultuuris patsiendi raviks. Täiskasvanu tüvirakud
õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade geneetilisi koopiaid (kloone). Ja tõepoolest, juba samal, 1997. a. kloonisid nad transgeense lamba, kelle piimas sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmset sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide, s.t. saada nende geneetilisi koopiaid. Oluline on lisada, et kuigi kloonisendid on genotüübilt identsed, ei pruugi nad seda olla fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesuguseid keskkonnatingimused Teade täiskasvanud imetaja kloonimisest tekitas sensatsiooni eelkõige kujuteldava võimaluse tõttu kloonida heas või halvas mõttes kuulsaid inimesi, elavaid või varem elanud. Tihti unustatakse seejuures, et kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidi vegetatiivset paljundamist
kudede rakutuumi kasutades. Eesmärgid on olnud erinevad: arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine, väärtusliku genotüübiga põllumajandusloomade paljundamine, ka väjasuremis ohus imetajate populatsioonide taastamine. Kuid mitte kõik tuumkloonimise katsed pole õnnestunud. Näiteks pole seni suudetud kloonida ahve. Pole saadud ka täiskasvanud kloonkonna, kuigi just konnade peal esialgne tuumkloonimise metoodika loodigi. Oluline on lisada, et kuigi kloonisendid on genotüübilt identsed, ei pruugi nad seda olla fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesugused keskkonnatingimused. Mõnede geneetiliste tunnuste detailid on määratud juhuslikest teguritest. Näiteks loomade kirjusus on geneetiliselt tingitud ja nende kloonindiviidid ongi kirjud, kuid kirjususe muster (laikude suurus, kuju ja täpne paiknemine) ei lange kunagi täpselt kokku. Nii on ka ühemunakaksikute sõrmejäljed erinevad. 3.3 Inimste kloonimine
Somaatiliste ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku, mille tuum on kõrvaldatud. Seda nimetatakse ka tuumkloonimiseks. Keharakust kloonitakse uus isend. Diferentseerunud keharaku tuumas on organismi arenguks 44 vajalik geneetiline info olemas ja on realiseeritav. Kloonindiviidide eluiga on normaalsest lühem, sõltudes tuumadoonori vanusest. Kloonisendid on genotüübilt identsed kuid ei pruugi olla fenotüübilt. Kloonida saab ainult nendest rakkudest, mis on elutegevuses (elus). Inimese kloonimise probleem Kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. Inimese geneetiline mitte isiksuse koopia. Eetilised probleemid. Inimesel eristatakse reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Reproduktiivne kloonimine. Indiviidi vegetatiivne paljundamine. Eetilised probleemid.
annaabi.ee 
