Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
ning vaidlustatuna ka Narva elektrijaamad . Omaette probleem on puidust saadava hakke osakaalu
vähenemine ja võsast saadava hakke osakaalu suurenemine.
Lisaks metsadest varutavale puidule kasutatakse energia tootmiseks energiavõsa. Uuringuid eeskätt
pajude kasutamisest energiavõsana alustati Rootsis 1976. aastal. Pajuliikidest sobivad energiavõsaks
kõige enam vits- ehk korvipaju ja pikalehine paju. Nende liikide osas on aretustöö jõudnud kloonideni.
Istandused rajatakse pistokstest. Pärast esimest kasvuaastat lõigatakse võrsed maha, nii saab enam
hargnenud põõsa ja 3 7 aasta pärast on istandik lõikusküps. Koristatakse kogu maapealne osa ja
tsükkel kordub, istandust võib korduvalt lõigata ca 30 aasta jooksul.
Puiduenergia osakaal erinevate Euroopa riikide energiabilansis on erinev. Juhtival kohal on Soome,
Rootsi ja Austria 10-20 protsendilise osakaaluga
Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted
annaabi.ee 
