Päikesesüsteemid referaat
koos tema enda raskusjõud ja magnetväli ning kui ta aste-astmelt üha enam kokku tõmbus
ja pöörlemine sellest kiirenes, muutus säärane udukogu ka lapikuks keerlevaks
gaasikettaks, mille mõõtmed olid tuhandeid kordi suuremad, kui Päikesesüsteemil praegu.
Kokkutõmbumise jätkudes koondus enamus ainest udukogu keskpunkti ja muutus kasvava
rõhu tõttu ka kuumemaks. Sellest tsentraalosast oligi saamas Päike.
Miljonite aastate pärast muutus pöörleva ketta aine klombiliseks. Need klombid jätkasid
kasvamist ja liitumist ning mõni neist said piisavalt suureks, et olla planeet.
Kuna ketta sisemine piirkond muutus liiga kuumaks, siis suutsid tahke oleku säilitada vaid
kivimid ja metallid. Ei saanud moodustuda jää ja gaasid ei saanud veelduda. Seetõttu on ka
siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss kivimimaailmad.
Kaugemal oli temperatuur aga madalam, mistõttu erinevad jäätüübid said kujuneda.