Fred Jüssi
võimaluste haardeulatusest üsna kaugele. Mu kaks varasemat jahiretke Piirissaarele olid täielikult
nurjunud külmade kirdetuulte ja päevi kestnud vihmade tõttu. Kolmanda katse puhuks näis taevas
olevat asja üle järele mõtelnud. Alustasime Kollaga oma otsinguid kell pool neli pärast lõunat ja
tegutsesime puhkuseta kella poole neljani hommikul.
MUDAKONNA HÄÄLITSUSI kuuldus siit ja sealt see vaikne, enamasti kolmesilbiline
kloksumine mudas, ise nii salapärane. Kahlad kummisaabastega soos ja püüad ära arvata, kus see
häälitseja siis ikkagi on, aga tuulise päeva mühades ei ole see lihtsalt võimalik. Öö viis meid asjale
ligemale. Leidsime sooservades lompe, kus kloksuvad konnad andsid juba võimalusi helipildi
kompositsioonile mõtelda: tuleb leida solist ning selle vahekorrad liigikaaslaste häälitsustega
sealsamas, nii ka teiste kuuldeulatuses olevate konnadega öös. Nüüd sai selgeks, et vee all,