Läänerindel muutusteta
toimus vahetus. See ei andnud mingeid tulemusi. Haie on ka meiega
liitunud. Temaga elasime üle ühe kauneima päeva kroonus. Himmelstob
ei saanud meist jagu, kuna Krop kavatses pärast sõda postkontorisse
tööle minna, ja Himmelstobi seal kamandama hakata, nimelt tal amet oli
kirjakandja. Ühel õhtul ootasime, kui Himmelstob kõrtsist tuleb, et talle
peksa anda, esimesena sai jaole Haie, ja kui Himmelstob röökis, siis
surus ta mehele padja näkku, et karjeid poleks kuulda. Klohmisime teda
ja Haie andis talle mitu kõrvakiilu. Haie sõnas:" kättemaks on
verivorst." Läksime rindele, peame ainult kindlustustöid tegema ja
kaevikusse ei pea minema. Minule on rinne üks õudne keeris, ja maa on
meie sõber. Oleme jõudnud kaevikutele lähedale, kuuleme mürske.
Paneme raudvaiad maasse, ja ootame autot, tunda on , et oleme merele
lähedal. Üks nekrut poeb mulle lähedale, kiivrit ta ei taha aga panen
selle ta tagumikule, kuna see on kõrgeim koht. Järsku on kuulda