E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kipuks maakera tuline sisikond loendamatuist pragudest välja. Lähedal ei olnud enam ööd,
pimeduse viirud tulede vahel kadusid kordamööda täiesti, siis laienesid jälle kõikudes, nii
kuidas leegid kõrgemalt või madalamalt lõkendasid. Otsatus kaugu-ses, kus silm tuleleeki
enam
ei näinud, punetas verekarvaline kuma taeva veerel.
See ei võinud enam igapäevane õnnetus või üksikute kuritegude kokkujuhtumine olla, see
oli mäss ja sõda!
Ei olnud «nam kahtlust, et kõik klndlustamata mõisad ümberringi põlesid, ja mitte üksi
mõisad, vaid iga hoone, mille katuse all taanlane või sakslane elas. Armutult kurnatud ja
piinatud talupoeg võttis viimse jõu kokku ja müristas-oma ärganud priiusehimu hirmsa
valjusega isandaile kõrvu. Sakste põlevate majade tuli pani taeva punetama, varsti värvis ka
nende veri maapinda. Nüüd said
93
isandad hirmuga aru, kui kardetav on inimest loomaks alandada, temale näitlikult looma
toorust õpetada
annaabi.ee 
