Postindusriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast
sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid
haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid.
Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda
iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus.
20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle
majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli
mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp
polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine
oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja
videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna
lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli ks
auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kik, lihttlisest juka rimeheni.
annaabi.ee 
