Ilves
kraabib, letab
libedat teeliku vi ronib puutvest les. Mni ilves aga ei suuda ennast
puutvest les
vinnata ning seetttu eelistab peenemaid puid, et selle mbert kppadega kinni
vtta.
Ilvestele on iseloomulik ka lhike saba, mis on ainult 15-23, maksimaalselt 30
sentimeetrit pikk. Lhike saba on neile eluliselt vajalik. Kuna ilvesed elavad
tavaliselt klma
kliimaga aladel, siis pikk saba annaks ra palju hdavajalikku kehasoojust.
Samuti oleks oht,
et saba saaks klmavetud, sest see lohiseks lumes. Klmavetud saba
tagajrjeks viks olla
ilvese haigestumine ja lpuks isegi hukkumine.
Enamik inimesi teab ilveseid kui suuri kasse, kellel on krvade otsas tuttid.
Nendel
karvakestel pole aga ainult esteetiline thtsus, neil on hoopis praktilisem
funktsioon. Ilvestel
arenevad krvatutid tielikult vlja 20. elukuuks. Need on 2-5 sentimeetri
pikkused
karvakesed, mis kasvavad elujooksul ning lpuks muutuvad halliks. Valvel
olevatel ilvestel on
annaabi.ee 
