Sofi Oksanen -"Puhastus"
põlled ees.
Samas ilmselgelt määrab iga lugemise lugeja taust, elukogemus, lugemisajalugu,
meeleolu, ideaalid ja kõik muu. Mina lugesin ,,Puhastust" noore naisena, kellel õnnestus
pääseda külaelust, kus kõik tüdrukud jätsid keskkooli pooleli, said vallaslapsed meestega,
kes hakkasid jooma (jms). Noore naisena, kellel on elus vedanud pere ja
haridusvõimalustega. Noore naisena, kes on elus esimest korda nii kliseeliselt armunud ja
armastatud ja õnnelik, et võib-olla ei jälginudki loos palju muud kui Ingli ja Hansu idülli. Sest
praegu lugejana, vastuvõtjana, on minu vaatepunkt selline, kus olen pääsenud Linda, Zara,
Ingli ja Aliide traumadest, mis nendel minu vanuseks olnud olid. Mul on kogu elu ees ja minu
strardijoon on parem kui kellelgi neist (ja kui teistel naistel raamatus: Katja, Aino, jt). Võib-olla
seisneb mõne kriitiku vastakas arvamus üksnes ta enda elukäigus ja hetke meeleseisundis.