inimese konfliktid, pinged, mängud ja maailmataju. Vangistus on ainus ühenduspunkt, mida nad saavad omaks pidada, kuigi Caliban loodab üha, et Miranda taltub ja soostub saama tema naiseks. Fowles on romaanis ennekõike kriitiline (väike)kodanliku Inglismaa vastu, mis oma iganenud tõekspidamistes ähvardab lämmatada kunstilist innovaatilisust. Vangistatud Miranda tähistab üksikisiku vastandumist üldistele konservatiivsetele kaanonitele, soovi murda vabaks kliseedest ja ühiskondlikest normidest. Sama joon läbib ka teisi Fowlesi romaane, kus kirjanik peamise teemana käsitlebki üksikisiku vabaduse küsimust. 1) Kust algab isikuvabadus? 2) Väikekodanliku mõttemaailma ja kunstilise vaimu võitlus 3) Kust algab armastuse ja kinnisidee piir?
aastatel 1. Millised võiksid olla 4 peamist ideed, mis võtavad antud artikli kokku? 2. Miks kutsume sõjajärgset abstraktset kunsti ja pop-kunsti avangardiks? Esindab ju avangard mõtlemisviisi, mis peaks eksisteerima vaid demokraatlikus ühiskonna, kuna see eeldab kultuuriühiskonna tolerantsust. Teisalt on avangard kui uuenduse, mässu ja teisitimõtlemise pesa modernismi üks olulisemaid indikaatoreid. Oluline on käsitleda sõjajärgset kunsti kõigist modernismi kliseedest kõrvalekaldumisest hoolimata just sõjajärgse modernismi kontekstis. See avangard milllest sel juhul räägitakse onn aga teistsugune, erinev vaba ühiskonna avangardist. Ei abstraktset kunsti ega popkunsti ei ole kerge seostada avangardiga selles tähenduses, nagu sõjajärgset modernismi on kontseptualiseeritud pärast 1968 aasta revolutsiooni. Need kaks kunstinähtust erinevad nii esteetika, sotsiaalise positsiooni kui ka tähjenduse pooelst eesti kunsti hilisemale arengule. 3
Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). · Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) · Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Barokk: Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest (kulunud väljend). Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa).