Maailmakirjanduse lühiülevaade
välja tõrjutud. Naer omandas desakraliseeriva või teistmoodi sakraliseeriva tähenduse. Narrid
olid keskajal olemas satiirides, nüüd aga jõudsid lausa õukonnakirjandusse, nt ,,Raevunud
Orlandos". Ka Firenzes, Luigi Pulci kirjanduses. Naeru kätte suremine Pulci raamatus oli
seotud uue korra tekkimisega kaosest.
Cervantese ,,Don Quijote" 1605 ,,imepärase maailma aegruum, mida enam pole", st
11
rüütlimaailm kindlate reeglite ja kliseedega. See lõikus äkitselt omamoodi kelmiromaaniga.
Nende kahe maailma kokkupõrkest sündis mingisugune täielik äraspidisus. ,,Don Quijote"
koomilisus pole tegelikult koomiline. Don Quijote elas valel ajal vales kohas. Cervantese
geniaalsus seisnes selles, et erinevad kultuurikäsitlused põrkusid.
Rotterdami Erasmuse ,,Narruse kiituseks" (,,Encomium Moriae") 1511. Jumal nimega
Moria e Narrus räägib. Morial on saatjaskond enesearmastus, meelitus, unustus, laiskus,
nauding, hullus jne