Tartu Ülikooli asutamine
ülikoolis. Ülikooli teise perioodi nn. Academia Gustavo-Carolina tegevusperioodi kõige
kuulsamaks ajaloolaseks võib nimetada Olaus Hermelin'i, kellest saab hiljem aadlik ja ta
tõuseb salakantselei juhatajaks. Kuna ta põletas enne venelaste tulekut kuninga dokumente,
siis Peeter I võtab temalt kirjutamisõiguse ära.
Ülikooli põhikiri oli väga sarnane Uppsala ülikooli põhikirjaga. Tartu ülikooli põhikiri
on ilmselt valmistatud pärast 1650. aastat prokantsler Klingiuse ajal. Ennem kasutati Uppsala
ülikooli põhikirja. Selle aja põhikiri koosneb suures ulatuses vannetest, mida tuli kindla
reglemendi alusel uuendada. Vandega olid seotud kõik akadeemilised kodanikud alates
professoritest kuni õpilasteni välja. Vanne lõppes alati pöördumisega Jumala poole. Kuigi
meie ülikoolidest on vandevormel kadunud, leidub seda veel mõnes Euroopa ülikoolis
tänaseni. Nimelt Saksa ülikoolides annavad professorid ametivande riigile