Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
Kivikülvid on
levinud mosaiikselt, kuid enamasti seostunult omaaegsete randade murrutuslavadega. Kivisemad
on enamasti Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed (Pedassaare, Lobineem, Palganeem,
Purekkari), mis lõpevad meres karidega, lahepärad on aga liivased. Üsna tihedaid kivikülve
leidub ka klindiastangu jalamile jäävatel murrutuslavadel, näiteks Joaveski, Sagadi, Vihula, Eru
ja Võhma küla ümbruses.
Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja
joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab
Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus. Loobu
jõele on moodustunud Joaveski joastik, maaliline joastik on Vasaristi ojal.
Pikaajalisest maakasutusest tingituna on Lahemaa maastikus domineeriv mosaiiksus, kus
looduslikud alad vahelduvad kultuurmaastikega. Kaitseala maastike põhituumiku moodustavad