Konspekt 2009 geoloogia
Praeguseks aga ei ole piisava
ulatusega süvamurranguid, mis ühtiksid klindi suunaga, leitud.
Eksaratsiooni ehk mandriliustike purustava tegevuse hüpotees arvati, et klindi
võis üles lükata mööda pudedamaid setteid libisenud tohutu paksusega mandriliustik.
Sel juhul oleks pidanud liustik liikuma ida-läänesuunaliselt. Uurimistulemused aga
viitavad mandrijää põhja-lõunasuunalisele liikumisele. Mandrijää on muutnud jääaja-
eelseid pinnavorme, lihvinud astanguid ja süvendanud klindilahtesid ja sügavaid
jõeorgusid.
Abrasiooni hüpotees - klinti on kujundanud mered ja järved. Arvatakse, et meri on
nii kaua seda klindi kulutanud, kuni on tekkinud kõrge sein. Praeguseks pole
andmeid, et sellist merd või veekogu oleks Eestis olnud, mis oleks suutnud pika aja
kestel tekitada 2 identset klinti. Samuti pole leitud vastust küsimusele, kuhu kadusid
ärauhutud settekivimid.
Erosioonilis-denudatsiooniline ehk Ürg-Neeva hüpotees arvatakse, et klindi ees
annaabi.ee 
