EESTI JÕED
Ebaühtlase maatõusu tõttu, mis oli kõige suurem loodes, hakkas Holotseenis Võrtsjärve ja
Peipsi pind taas tõusma. Ülesüvenenud orgudes algas jõe- ja järvesetetekuhjumine ning
intensiivne soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel on kuni 10 m). Selline jõgede
areng jätkub Lõuna-Eestis nüüdki.
Põhja-Eestis hakkasid jõed tekkima paar tuhat aastat hiljem kui Lõuna-Eestis ja nende
arengus saab eristada kaht järku. Esimeses järgus tekkisid Tallinnast idas paiknevates
klindilahtedes liustikujõedeltad. Teine arengujärk algas klindi tõusuga merest ja jätkub tänini.
Selles järgus on olnud intensiivne uuristus ja sügavate (kuni 35 m) orgude teke. Ida-Eesti
kõrgem klint kerkis varem kui Lääne-Eesti rannik, kuigi lääne pool oli maatõus kiirem. Ida
pool kerkis maa Balti jääpaisjärve, lääneosas peamiselt Antsülusjärve taandumise ajal. Kõige
varem hakkasid klinti uuristama Selja jõgi, Valgejõgi jt idapoolsed jõed.
annaabi.ee 
